Estwhat?

minu nädal algas sellega, kui ma esmaspäeva varahommikul ärkasin selle peale ülesse, et ma kõva häälega unes naersin. ma ei oska öelda, mis mulle nii palju nalja pakkus, aga mul oli häbi..
kui ma lasteaeda jõudsin, siis mu pisikesed puravikud jooksid mulle vastu ja tervitasid mind :)

päeva tipphetked:
   * üks tüdrukutirts suutis mulle terve mu kohvitassi pükste peale ajada. ilus plekipüks olin terve päev
   * lasteaeda oli uus tüdruk tulnud, kes mind alguses absoluutselt ei seedinud. kui ma talle läheneda üritasin, siis ta krabas kõik oma asjad enda juurde ja saatis mulle väga jubeda pilgu ja karjus mu peale midagi ungari keeles. nüüd me oleme täitsa sõbrad juba, aga alguses ma ikka päris kohe kartsin teda.
   * meil on rühmas üks 2a poiss, kellele meeldib rohkem omaette mängida ja ta on selline häbelik ja omamoodi, aga ta on nii armas. tema eripära on see, et ta jookseb-jookseb õues ja järsku viskab ennast selili maha. tõstad ta püsti, ta teeb seda uuesti ja seda täiesti suvalisel ajal ja suvalises kohas + tänu temale saan ma ilmselt eesti naiskulturiste esindama minna, sest ta tahab kogu aeg, et ma teda igale poole tõstaks. mu biitseps on treenitud.
   * mängisime toas jalgpalli poistega ja IMEKOMBEL jäid aknad terveks
   * ma sõin oma elu parimat kanafileed. hea, et taldrik alles jäi
   * mul paluti ühele tüdrukule patsid teha ja kuna ma ausalt ei ole eriline soengumeister, siis see nägi välja umbes midagi sellist. ain't even kidding - https://encrypted-tbn3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcTBhe5ec4FLgG841LSs69oZMcxGpToWEBTfudNbg7-FVAq-7iePrw

arvake ära, keda ma kohtasin, kui ma järgmisel päeval tööle läksin.. PILETIKONTROLÖRI. jah, sedasama, kes eelmine kord ei teadnud, kus eesti on. ega ta seekord ka ei teadnud ja pakkus nüüd juba uusi nimesid eestile. lõpuks ta andis jälle alla ja lasi mu mööda. nüüdsest panen endale maailmakaardi kotti ja järgmine kord näitan seda talle. see pole isegi naljakas enam

muidu on ilusad päiksepaistelised ilmad olnud ja mu nädala lemmikhetk oli see, kui 2 mu nunnut poissi ajasid mänguväljakul tuvisid taga. need tuvid olid nii lollid, et ära ka ei lendand. poistele nii meeldis ja nad naersid ja kukkusid ja ma olin eluga nii rahul :)

üks päev käisin klubis kah. leidsin sealt 2 eesti lippu. võite ette kujutada kui ekstaasis ma olin
teine päev läksin kell 6 hommikul magama, kui linnud laulsid. see oli nii mõnus
toakaaslastele meeldib eesti keel nii väga, et kui nad pesema lähevad, siis ütlevad "ma lähen dušši alla" ja on ise nii uhked selle üle :) + ma sain endale taiwani muusikapisiku külge. ega ma midagi aru ei saa, mis laulude sõnum on, aga jalga võib ju tatsutada ja tarka nägu teha

rohkem ei tule midagi meelde. olge musid. lehvalehva


p.s. filmisin täna aieseci jaoks videot ja natuke läks ikka aia taha ka.. http://www.youtube.com/watch?v=gnVLQCGl50Q

Porky

tere õhtust, kallid kaasmaalased!

kuna terve nädala otsustas mu kurk totaalselt mu organismi vastu võidelda ja mind haigeks teha, siis räägin ainult nädalavahetusest..

reede õhtul leppisime kokku, et ärkame järgmisel päeval kell 6, et 7.30 rongile jõuda. kas me ärkasime? ei. kui ma kell 6 luugid lahti tegin ja ringi vaatasin, siis kõik magasid. jäin ka uuesti magama ja kui ma 6.30 ärkasin, siis olid kõik imekombel juba vooditest väljas. okei

viskasin omale juustupaki seljakotti ja asusime teele. mul on rongijaamast ikka tartu rongijaama ettekujutus eks. või noh, oli. see rongijaam on siin mini versioon tallinna lennujaamast. kohalikud 2 aieseci tädi ja onu aitasid meil rongipiletid osta ja panid meid täitsa kohe rongi peale ka. 3h sõitu ja olime linnas nimega Keszthely. ma isegi ei hakanud selle hääldamisega vaeva nägema. mis me seal linnas siis tegime? kõigepealt astusime rongi pealt maha ja mõtlesime, et misasi see on ja kuhu me minema peame. kõndisime reaalselt ringi nagu lambakari suud ammuli, ainult määgimine oli puudu. kõndisime kuskile bussipeatuse juurde ja siis üks ungari tädi otsustas, et hakkab meiega ungari keeles rääkima, aga teda üldse ei huvitanud, et me aru ei saa, ta rääkis ikka edasi. ma usun, et see oli üks ilus jutt, mis ta meile pajatas, sest at least ta naeratas :)

võtsime appi nabila (indoneesia tüdruk) lilla iphone ja ennäe imet, tee oli olemas. kõndisime ja tegime pilte ja siis me nägime koerasid. nabila jooksis teisele poole teed ja molly (taiwani tüdruk) hüppas mu selja taga suurte silmadega hirmust. ta on alati nii naljakas, kui ta midagi kardab, sest ta silmad lähevad nii suureks ja ta muutub hästi närviliseks :DDDDDDDDDDDDDDDDD NAER

siis keset turistimängu otsustasime, et kõht on tühi. astusime esimesse ettejuhtuvasse võileivakohvikusse sisse. meid oli 4, võtsime kuuese laua ja üks neljane vanurite grupp neljases lauas hakkas selle peal hirmsasti sosistama ja naerma. vabandust, me ei mahtunud väiksemasse eksole. siis võtsime menüüd ette ja seal oli vist mingi 10 erinevat võileivasorti. tuli tädike, kellelt tellida. inglise keelt ta ei osanud ja kui näitasin talle menüüst, mida tahan, siis ta raputas pead ja pani oma näpu teise saia peale. tegime nii päris mitu korda, kuni ma taipasin, et ainult ühte sorti võileiba saab tellida. okei, lahe menüü. aga võiku ise oli hea soe ja toitev.

pärast söömist läksime edasi turiste mängima ja teised otsustasid, et võiks kõik suveniiripoed läbi käia, mis üldse leiab....... appi :DD

mingi aeg hakkas meil hirrrrrmus külm. ma reaalselt kartsin, et mul kukuvad näpud otsast KUIGI mul olid kindad käes. lõpuks tegime võistlust, kes vähem oma varbaid tunneb. aga see ei heidutanud meid. kõndisime ühest linna otsast teise tagasi, Balatoni järve äärde, mis on suvel reaalselt paradiis, aga nüüd oli see natukene kinni külmunud but still, see vaade - NII ILUS! JA SEAL OLID PARDID JA LUIGED JA VEEL PARTE JA VEEL LUIKESID JA MA AJASIN PARTE TAGA JA LUIK NAERATAS MULLE (VIST??) JA ME TOITSIME NEID JA APPI CUTE!

lõpuks olime nii läbi külmunud, et suundusime tagasi rongijaama, kus ma ruttu radika leidsin ja seda kallistasin. kui meie ajud soojenenud olid.. liiga soojenenud nagu hiljem välja tuli, siis meil tuli mingi energiahoog ja me naersime ja lollitasime ja ühesõnaga kõik inimesed vaatasid meid nii nagu kari hulle oleks lahti lastud, aga me ei lasnud end sellest häirida. me korraldasime mürglit edasi. mis juhtub, kui erinevad inimesed kokku saavad? MÜRA :DDDD

lõpuks meil oli vaja teada, mis platvormilt rong läheb. läksin rongitädi juurde küsima, kas ta inglise keelt räägib. ei. vehkisin kätega, et äkki saab aru, mis ma tahan. ei. tõlkisin google translate'i abil inglise keelest ungari keelde, et äkki saab siis aru. ei. leidsime mingid noored, et äkki oskavad nemad aidata. JAH, LÕPUKS!

saime rongi peale ja seal oli natuke seiklusi, aga järgnevat mäletan alles siis, kui me juba tagasi budapestis olime ja ma rongis ärkasin. pärast seda läksime poodi süüa ja juua ostma. eriti odavalt saime pudeli šampat, mis meile hiljem kuidagi väga imelikult mõjust. ungari šampa - makes you go crazy :)

andsin taiwani tüdrukutele vana tallinnat ka proovida. ühele meeldis ja teine HAAHHAHAHAHA.. alguses ütles, et "i'm not sure if i can handle this" ja siis proovis ja sülitas tagasi ja jooksis toast välja :DDDDDDDDDD vist ei mekkind..

iga päevaga hakkavad mulle mu toakaaslased aina kallimaks muutuma, sest nad on nii sõbralikud ja toredad ja lahedad ja naljakad ja taiwani tüdrukuga kutsume me üksteist "porky'ks", sest me sööme nagu sead. ausalt. minust saab sumomaadleja, kui ma siit ära tulen.

ja just tehti mulle ettepanek mingi päev mängida mingit korea v taiwani v misiganes mängu, kus tuleb üksteisele vuntse ja habemeid joonistada. I LIKE :)

aa ja siin video, kuidas mu toakaaslased eesti keeles skoorivad - http://www.facebook.com/photo.php?v=10152159555224140/

juustega puu

sellel pildil on huvitav lugu. nimelt leidsin ma poole päeva pealt oma saapa seest toakaaslase kleidinööbi. ärge küsige, ma ei tea..

suur ja tugev eesti naine

ungari veini tagajärjed

selleks korraks kõik & tänud kõigile, kes blogi loevad! :) kallipai

Tram 14

tere, punamütsikesed!

te ilmselt ei usuks, kui ma ütleks, et see nädal ei juhtunud väga midagi, aga see on tõsi.. ma ei ole veel suuri budapesti vaatamisväärsusi näinud, sest kogu aeg on nii kiire ja ma olen nii väsinud, aga siiski mõningad põnevamad seigad räägin ära.

olen oma nunnutamisega nii kaugele jõudnud, et lapsed ripuvad mul jalgade küljes ja kaklevad sellepärast, kes mu süles istuda saab. üks 2a poiss isegi solvus selle peale, kui ta ei saanud mu sülle istuda ja ei tulnud pool tundi sellepärast mu lähedalegi..

söök on huvitav. ma ütlen ausalt, et olen söögi koha pealt jube pirtsakas inimene ja väga kõike endale suhu ei topi, aga siiatulles tegin endale challenge'i, et vähemalt proovin, kui pakutakse. mis ma siis söönud olen? hernesuppi. ei, mitte sellist nagu eestis, et leotad herneid jne, vaid siin pandi värsked herned potti ja keedeti mingi vedeliku sees, mis nägi välja nagu püree. väga huvitava maitsega supp oli ja lisaks seal sees mingid isetehtud krõbedad lihapallid.
täna sõin oranži kartulisuppi. vedelik ja kartulid. samuti huvitav ja magustoiduks pannkooke kakao/šokolaaditäidisega. ma ei ole väga pannkoogi sõber, aga need olid tõesti head. aa ja üks hommik küsiti, et kas ma omletti soovin. vastasin jaatavalt. ootasin siis laua taga ja mulle pandi ette omlett, kuhu tükeldati 2 sibulat. MA VIHKAN SIBULAT! võtsin üks kuni mitu ampsu ja siis ei suutnud enam. peremees küsis, et kas mulle ei meeldi sibul? ma ütlesin, et mitte väga ja siis tekkis suur paanika "SORRY SORRY SORRY!" ja ma ütlesin, et pole midagi, et proovima pidi, aga ta käitus ikka nagu ta oleks maailma suurima vea teinud :DDD
eriti meeldib mulle, kui ma tulen hommikul tööle ja mulle tehakse kanget kohvi. see lööb kohe pildi selgeks..

eile käisime lastega jalutamas. mulle öeldi, et mulle tehakse ekskursioon ja näidatakse ilusat jõge. ma olin kohe, et ohhhh nii lahee, näen ilusat budapesti. jalutasime siis kuskilt läbi pargi ja jõudsime umbes meeter laia jõe äärde, mis ei olnud väga ilusa vaatega, AGA seal olles jõudis mulle kohale, et alati ei peagi kõik perfektselt ilus olema. seal olid pardid ja nende inimeste jaoks oli see koht ilus ja rahulik ja lõpuks ma sain sellest aru. seal oli vaikne, andsime pardikestele saia süüa, lapsed naersid ja mul tuli nii hea rahulolu tunne. üks tüdruk ei oska visata ja me mõtlesime tükk aega, et kuhu ta oma saiatükid viskas ja lõpuks tuli välja, et ta oli need endale selja taha kapuutsi sisse visanud. nalja kui palju! hiljem naersime tükk aega seda, kuidas ma kogemata tuvile saiaga vastu pead viskasin ja ta selle peale umbes 2 minutit liikumatult seisis. probably a brain injury. pardon, tuvi

täna käisime ka väljas. maja taga mänguväljakul ja ma ütlen, et ma olen varsti üks suurte biitsepsidega naine, sest kõik lapsed tahavad, et ma neid kogu aeg igale poole kõrgele tõstaks ja neid lennutaks ja blabla. meie kõige väiksem nunnu, 2a poiss kukkus kõhuli pori sisse nii, et terve ta suu oli ka mulda täis. läksin ära pühkima ja palusin tal seda välja sülitada. otseloomulikult sülitas ta selle mulle näkku ja ma nägin ilmselgelt pärast seda välja nagu dalmaatsia koer, nägu musti plekke täis. hiljem kui lõunat oli vaja süüa, siis tal väga isu ei olnud. pori täitis hästi kõhtu vist :)

mis on naljakas on see, et mul läks täna 15 minutit aega, et mänguautosid mänguasjakastist otsida, sest neid on umbes 100! ja me läksime nende pärast kaklema. jah, ma olen 20 aastane ja tunnistan, et mulle meeldivad ilusad mänguautod ja ma olen võimeline lastega nende pärast kaklema. sain sellepärast isegi rusikaga näkku :DDD

mind ennast paneb muigama ka see, et vahepeal ma unustan ennast ära ja räägin eesti keeles ja siis inimesed vaatavad mulle suurte silmadega otsa ja küsivad, et "was that chinese?" :DD
nt täna tulin trepist ülesse ja mulle anti mäki kupongid ja ma lihtsalt ütlesin "aitäh!" ja see pilk, mis ma sain HAHAHAHAHAHA

inglise keele õpetamise suhtes on kõik tore. lastele meeldib, kui ma näitan raamatust pilte ja ütlen asju inglise keeles. nad kordavad kohe järgi ja ütleks, et aktsent on päris hea :)) success!

nüüd natuke halba osa.
I - lähen mina eile metroo peale ja piletikontroll küsib piletit. näitan. küsib õpilaspiletit. annan oma isic kaardi, kus on selgelt kirjas INTERNATIONAL STUDENT CARD. kontrolör küsib, et "where is your hungarian student card?", vastan "i'm not from hungary, i'm from estonia", vastus "esto?", vastan "no, estonia!", kontrolör "iceland?", mina juba suht kurjalt "ESTONIA!", kontrolör vastu "what is this?".. vabandust väga, aga ma sain nii vihaseks ja mõtlesin, et mine pe**e, palun õpi kaart selgeks ja lugemisoskust võiks ka harjutada! lõpuks tema kõrval seisev naiskontrolör ütles, et ma võin minna. jumal hoidku no
II - läksin täna tramm nr 14 peale nagu alati, et töölt koju sõita, aga täna otsustas tramm number neliteist, et sõidame mujale. mina kuulan siis muusikat ja tatsutan jalga ja teen lipsynci kui järsku trammijuht lööb ukse lahti ja ütleb ilmselt ungari keeles, et mine maha. vaatasin aknast välja ja küsisin, et kas see kaugemale ei sõida ja ta ütles, et ei. okei, lahe. läksin välja ja seisin suu ammuli ja ei saanud absoluutselt aru, kus ma olen. peale 15min maa peal ja maa all kõndimist leidsin lõpuks õige metroo ülesse ja sain õnnelikult koju. wtf

wanna know something cool? SIIN SAJAB LUND! üüüüüüüüüüüüü
sain päris palju kurje pilke, kui ma jopelukk lahti ringi kõndisin, sest mul oli palav. nende jaoks on +2 kraadi juba põhimõtteliselt antarktika, aga mina olen ju harjunud sellega. muigasin ja kõndisin pilkude saatel edasi :)

rohkem ei tule hetkel midagi meelde. ciao!

tillukese õega "normaalne" skype

Spring Fortune

tereeeeeee! :)


nädalavahetus
kuna suurem osa ühikarahvast läks nv-ks koju, siis ma mõtlesin, et õpin rohkem oma toakaaslast tundma. ta nimi on molly ja ma olen nüüdseks veendunud, et ta on taiwanist pärit. ta on 22, ma ei mäleta, mida ta õpib, aga ta on hästi sõbralik ja tore + ma hindan inimeste juures seda, et nad naeravad palju ja seda ta ka teeb. reedel me väga palju ei suhelnud, sest alguses on ikka shy ja awkward olla, aga laupäeval mõtlesime, et läheks otsiks mõne suurema poe. meist siin u 2km kaugusel on kaubanduskeskus nimega Allee, kuhu me kõndisime jala ja tagasi samamoodi jala, sest me saime alles hiljem teada, et sinna saab otse bussiga ka :) seega tulime esimesel päeval oma raskete naiselike ostukottidega jalgsi tagasi, aga no pain, no gain!
pühapäeval pidime uisutama minema (mina ja uisud - HA HA HAAAA), aga mina ei saanud kahjuks minna, sest ma ei tundnud ennast hommikul hästi, seega molly läks üksi, aga ta ütles hiljem, et ega ta väga ei osanud küll uisutada. well she sould've seen me :DDD minu uisutamine käib nii, et ühest otsast võtan hoo sisse, kiman teise otsa ja hüppan lumehange, aga nii vist päris ei uisutata.. igatahes, ta tuli tagasi ja siis me läksime uuesti sinna kaubanduskeskusesse, seekord bussiga. käisime toidupoes ja burger kingis nosimas ja tegime ikka hullu facepalmi selle peale, et varem bussiga sinna ei läinud. kui tagasi jõudsime, siis pakkusin välja, et võiks filmi vaadata. küsimuse peale, et mis filmid talle meeldivad sain vastuseks, et komöödiad ja esimesena hüppas mulle pähe film "white chicks". polnud kindel, kas see talle meeldib, aga terve filmi jooksul ta naeris ikka päris korralikult ehk mu filmivalik oli success :)) ta kirjutas isegi filminime ülesse ja lubas seda kodus hiina subtiitritega ka vaadata..
nüüd päeva parim osa: cindy ja uued kogemused. ma tahtsin, et ta mulle õpetaks, kuidas pulkadega süüakse. esiteks, ma ei osanud neid hoida ja teiseks ma olin nagu kreeka e, kui ma nendega midagi võtta üritasin. tal oli muidugi nalja kui palju :DDDDD lõpuks ma lihtsalt andsin alla.
teiseks ta andis mulle mingi kiles lehe, mis nägi välja nagu tumeroheline laualina. tegelikult oli see spicy seaweed, mida ta väitis olevat neile väga maitsev ja meeldiv "toit".. võtsin siis väikse tüki ja proovisin ja aksdhjkasdhakjs appi ei ma ei taha kunagi seda enam. see oli nii jube. tal oli ofc jälle nalja kui palju mu nägusid nähes. kes sööb vetikaid, what the heck?! vähemalt meeldis talle mu nulline nali, et "now i have at least tried a part from the bottom of the sea" votnii..
edasi istusin lihtsalt voodi peal ja ta ulatas mulle punase ümbriku ja ütles, et see on kingitus mulle. olin nii meelitatud ja kui ma punastada oskaks, siis ma oleks seda teinud. seal ümbriku sees oli mingi hiina kirjas ripatsi moodi asi ja väike kirjakene temalt. see oli nii armas ja ma oleks tahtnud teda kallistada, aga otsustasin, et hoian esimesel nädalal distantsi, seega piirdusin kauni "ou emm džii, this is so cute, thank you"-ga!

spring fortune :)

Kõndiv katastroof ehk I nädal

well, hello there!

ma ei tea, kui hästi mul see blogimise asi hakkab välja tulema, aga ma annan oma parima.

kus ma olen? - olen ungaris, budapestis
miks ma olen? - tulin 6 nädalaks AIESECi kaudu tegema vabatahtlikku tööd, check out http://www.aiesec.ee/
mis ma siin teen? - õpetan 3-6 aastastele lastele lasteaias inglise keelt
kus ma elan? - ühikaszzzszzzzzz

põhjus, miks ma blogi eesti keeles pean on see, et minu arust kõlavad kõik asjad eesti keeles paremini kui inglise keeles. no offence

alustan täitsa algusest. kuna ma olin varem elus lennukiga ainult 1x lendand, siis minu jaoks oli siiatulek tõsine nightmare. et siia saada pidin lendama tallinnast riiga ja sealt siia, budapesti. esiteks, mu kõrvad ei kannata absoluutselt lendamist ja teiseks ma kartsin, et lennuk kukub alla. kui lennuk natukenegi kallutas, siis ma juba arvasin, et okei nüüd on kõik. bye :DD aga jõudsin elusalt kohale ja juba praegu võin öelda, et i'm having the best time of my life!

mulle tuldi lennujaama vastu. seal ootasime veel ühte tüdrukut taiwanist, kelle me hiljem rongi peale saatsime, kuna tema läks teisele projektile. see tüdruk andis meile kingitused. mingid tema kohalikud küpsised, sellised pehmed ja täidisega ja appi need on parimad küpsised, mida ma kunagi saanud olen. ausalt
ühikasse tulime metrooga ja ofc, kuna eestis neid ei ole, siis ma olin nagu WOW, LET'S DO THIS AGAIN! muidugi suutsime me enne ühikasse jõudmist veidikene ära eksida ja selle eksimise käigus suutsin ma enda kohvril ratta alt ära sõita. vahtisin ringi ja sõitsin ja järsku tundsin, et kuidagi raskemaks läks. vaatasin taha ja mingi vanapapi jooksis mulle järgi mu kohvriratas käes. okei siis, ilmselge märk, et ma ei peaks siit enam ära tulema :)
ühikasse jõudes anti mulle toavõti ja kui ma tuppa astusin, siis minu esimene küsimus oli, et kus wc on? seda polegi siin. et vetsu saada pean ma toast välja minema. raske elu. esimesel hommikul ei olnud ma isegi kindel, kas ma käisin naistevetsus, paberist rääkimata. siin peab enda vetsupaber kaasas olema ehk lähed vetsu, istud poti peale, paned paberirulli ükselingi külge ja naudid oma vaikseid hetki..

mis minu jaoks veel üllatus on? DUŠŠID! meie kui eestlased oleme harjunud privaatsust nautima, aga siin - ei! on üks suur ruum, kus on nurgakesed, millel ei ole uksi ega kardinaid ees ja aknad ehk väljast on kõike näha, mis sa teed ehk kui mulle pangaarvele järsku raha peaks laekuma, siis ma vähemalt tean, mille eest.
ja kui ma õigesti aru olen saanud, siis ei ole see probleem, kui järsku su kõrval mõni meessoost isik dušši all on :)

veel on huvitav nende tervitus, et mõlemale põsele musi. alguses oli imelik, aga now i kinda like it. eriti meessoost isikutega, kellel on habe.. hurrrrmav.. okei kaldusin teemast kõrvale hehe, aga jah, kõik on nii viisakad ja sõbralikud ja ma lihtsalt vahepeal mõtlen, et millega ma sellise hea kohtlemise ära olen teeninud?

muidugi pean ära mainima, et proovisin ka kohalikku alkoholi. ma ei mäleta, mis jook see oli, aga maitses jube halvasti ja ma enam seda proovida ei taha..

natukene tööst ka.. et tööle saada, läheb mul aega üks tund. pean sõitma bussiga, metrooga (jeeesshhhh!!) ja trammiga ja siis veits kõndima. see lasteaed asub korteris. see on nö perefirma, kus siis töötavad üks naine, tema mees ja naise poeg. ainult poeg räägib natukene inglise keelt nii et kätega vehkimises olen ma juba päris osav. lapsi on hetkel 7, kõik on poisid ja nad on nii armsad!!!!!!! aa unustasin mainida, et perel on ka suur valge koer, kes on hetkel haige (loodetavasti ta paraneb) ja kes on nii sõbralik ja hellusenorija :)
junsudele väga meeldib inglise keel. nad ütlevad kõiki sõnu järgi nii palju kui oskavad..
lõunauinak näeb nt välja selline, et 5 last lähevad magama, 2 suuremat mitte (1 suurematest on selle pere veel üks poeg). neile pannakse põrandale madratsid ja loetakse unejuttu ja siis nad tuduvad ja samal ajal mida teen mina kahe teise poisiga? waaaaait for itttttt.. mängime xboxi. i like
tööl olen käinud ainult ühe päeva. selle nädala lõpuni vabaks, sest perele oli väga meeldinud, kuidas ma lastega tegelen. tundub, et ma olen siin neile nagu maailmaime :) aga tõesti, terve see seltskond on väga tore ja lahke :)

nüüd natukene sellest, miks ma kõndiv katastroof olen. esiteks sellepärast, et lähen siis mina poodi.. kõnnin ja mõtlen, et miks see kuradima tee nii lai on.. läheb natukene aega ja siis avastan, et ma kõnnin keset sõiduteed. oh joy
teiseks, ma suutsin ühikas ribikardina alla tõmmata niiet nüüd on väljast kõike näha, mida ma siin teen. ju mu eesti naise ramm oli selle kardina jaoks liiga palju.

täna on reede ja mu toakaaslane saabus. ma ei ole veel kindel, kas ta on taiwanist või hiinast, aga ta on hästi sõbralik ja ta ema on lausa nii sõbralik, et lisas mind fbsse ja me suhtleme hiina keeles. mina muidugi google translate'i kaudu, aga tundub, et ta saab minust aru.
ühikas on vaikne, sest kõik on nv-ks koju läinud, aga ei ole hullu. i've got my chips, beer and sleeping roommate ;)

üritan järgmised postitused huvitavamad teha, ausalt. mul on praegu tõsine mõttevaegus

AA, ja mul on nüüd siin kohalik telefoninumber ka: +06706687116 call me!

need küpsised, millest ma rääkisin! mmm

sexy selfie ehk mina mäega

tee tööle

imeline vaade mu 4nda korruse aknast

BYYYYEEEEEE!