te ilmselt ei usuks, kui ma ütleks, et see nädal ei juhtunud väga midagi, aga see on tõsi.. ma ei ole veel suuri budapesti vaatamisväärsusi näinud, sest kogu aeg on nii kiire ja ma olen nii väsinud, aga siiski mõningad põnevamad seigad räägin ära.
olen oma nunnutamisega nii kaugele jõudnud, et lapsed ripuvad mul jalgade küljes ja kaklevad sellepärast, kes mu süles istuda saab. üks 2a poiss isegi solvus selle peale, kui ta ei saanud mu sülle istuda ja ei tulnud pool tundi sellepärast mu lähedalegi..
söök on huvitav. ma ütlen ausalt, et olen söögi koha pealt jube pirtsakas inimene ja väga kõike endale suhu ei topi, aga siiatulles tegin endale challenge'i, et vähemalt proovin, kui pakutakse. mis ma siis söönud olen? hernesuppi. ei, mitte sellist nagu eestis, et leotad herneid jne, vaid siin pandi värsked herned potti ja keedeti mingi vedeliku sees, mis nägi välja nagu püree. väga huvitava maitsega supp oli ja lisaks seal sees mingid isetehtud krõbedad lihapallid.
täna sõin oranži kartulisuppi. vedelik ja kartulid. samuti huvitav ja magustoiduks pannkooke kakao/šokolaaditäidisega. ma ei ole väga pannkoogi sõber, aga need olid tõesti head. aa ja üks hommik küsiti, et kas ma omletti soovin. vastasin jaatavalt. ootasin siis laua taga ja mulle pandi ette omlett, kuhu tükeldati 2 sibulat. MA VIHKAN SIBULAT! võtsin üks kuni mitu ampsu ja siis ei suutnud enam. peremees küsis, et kas mulle ei meeldi sibul? ma ütlesin, et mitte väga ja siis tekkis suur paanika "SORRY SORRY SORRY!" ja ma ütlesin, et pole midagi, et proovima pidi, aga ta käitus ikka nagu ta oleks maailma suurima vea teinud :DDD
eriti meeldib mulle, kui ma tulen hommikul tööle ja mulle tehakse kanget kohvi. see lööb kohe pildi selgeks..
eile käisime lastega jalutamas. mulle öeldi, et mulle tehakse ekskursioon ja näidatakse ilusat jõge. ma olin kohe, et ohhhh nii lahee, näen ilusat budapesti. jalutasime siis kuskilt läbi pargi ja jõudsime umbes meeter laia jõe äärde, mis ei olnud väga ilusa vaatega, AGA seal olles jõudis mulle kohale, et alati ei peagi kõik perfektselt ilus olema. seal olid pardid ja nende inimeste jaoks oli see koht ilus ja rahulik ja lõpuks ma sain sellest aru. seal oli vaikne, andsime pardikestele saia süüa, lapsed naersid ja mul tuli nii hea rahulolu tunne. üks tüdruk ei oska visata ja me mõtlesime tükk aega, et kuhu ta oma saiatükid viskas ja lõpuks tuli välja, et ta oli need endale selja taha kapuutsi sisse visanud. nalja kui palju! hiljem naersime tükk aega seda, kuidas ma kogemata tuvile saiaga vastu pead viskasin ja ta selle peale umbes 2 minutit liikumatult seisis. probably a brain injury. pardon, tuvi
täna käisime ka väljas. maja taga mänguväljakul ja ma ütlen, et ma olen varsti üks suurte biitsepsidega naine, sest kõik lapsed tahavad, et ma neid kogu aeg igale poole kõrgele tõstaks ja neid lennutaks ja blabla. meie kõige väiksem nunnu, 2a poiss kukkus kõhuli pori sisse nii, et terve ta suu oli ka mulda täis. läksin ära pühkima ja palusin tal seda välja sülitada. otseloomulikult sülitas ta selle mulle näkku ja ma nägin ilmselgelt pärast seda välja nagu dalmaatsia koer, nägu musti plekke täis. hiljem kui lõunat oli vaja süüa, siis tal väga isu ei olnud. pori täitis hästi kõhtu vist :)
mis on naljakas on see, et mul läks täna 15 minutit aega, et mänguautosid mänguasjakastist otsida, sest neid on umbes 100! ja me läksime nende pärast kaklema. jah, ma olen 20 aastane ja tunnistan, et mulle meeldivad ilusad mänguautod ja ma olen võimeline lastega nende pärast kaklema. sain sellepärast isegi rusikaga näkku :DDD
mind ennast paneb muigama ka see, et vahepeal ma unustan ennast ära ja räägin eesti keeles ja siis inimesed vaatavad mulle suurte silmadega otsa ja küsivad, et "was that chinese?" :DD
nt täna tulin trepist ülesse ja mulle anti mäki kupongid ja ma lihtsalt ütlesin "aitäh!" ja see pilk, mis ma sain HAHAHAHAHAHA
inglise keele õpetamise suhtes on kõik tore. lastele meeldib, kui ma näitan raamatust pilte ja ütlen asju inglise keeles. nad kordavad kohe järgi ja ütleks, et aktsent on päris hea :)) success!
nüüd natuke halba osa.
I - lähen mina eile metroo peale ja piletikontroll küsib piletit. näitan. küsib õpilaspiletit. annan oma isic kaardi, kus on selgelt kirjas INTERNATIONAL STUDENT CARD. kontrolör küsib, et "where is your hungarian student card?", vastan "i'm not from hungary, i'm from estonia", vastus "esto?", vastan "no, estonia!", kontrolör "iceland?", mina juba suht kurjalt "ESTONIA!", kontrolör vastu "what is this?".. vabandust väga, aga ma sain nii vihaseks ja mõtlesin, et mine pe**e, palun õpi kaart selgeks ja lugemisoskust võiks ka harjutada! lõpuks tema kõrval seisev naiskontrolör ütles, et ma võin minna. jumal hoidku no
II - läksin täna tramm nr 14 peale nagu alati, et töölt koju sõita, aga täna otsustas tramm number neliteist, et sõidame mujale. mina kuulan siis muusikat ja tatsutan jalga ja teen lipsynci kui järsku trammijuht lööb ukse lahti ja ütleb ilmselt ungari keeles, et mine maha. vaatasin aknast välja ja küsisin, et kas see kaugemale ei sõida ja ta ütles, et ei. okei, lahe. läksin välja ja seisin suu ammuli ja ei saanud absoluutselt aru, kus ma olen. peale 15min maa peal ja maa all kõndimist leidsin lõpuks õige metroo ülesse ja sain õnnelikult koju. wtf
wanna know something cool? SIIN SAJAB LUND! üüüüüüüüüüüüü
sain päris palju kurje pilke, kui ma jopelukk lahti ringi kõndisin, sest mul oli palav. nende jaoks on +2 kraadi juba põhimõtteliselt antarktika, aga mina olen ju harjunud sellega. muigasin ja kõndisin pilkude saatel edasi :)
rohkem ei tule hetkel midagi meelde. ciao!
tillukese õega "normaalne" skype
No comments:
Post a Comment