6 nädalat vabatahtlikuna Ungaris: February 2014

minu nädal algas sellega, kui ma esmaspäeva varahommikul ärkasin selle peale ülesse, et ma kõva häälega unes naersin. ma ei oska öelda, mis mulle nii palju nalja pakkus, aga mul oli häbi..
kui ma lasteaeda jõudsin, siis mu pisikesed puravikud jooksid mulle vastu ja tervitasid mind :)

päeva tipphetked:
* üks tüdrukutirts suutis mulle terve mu kohvitassi pükste peale ajada. ilus plekipüks olin terve päev
* lasteaeda oli uus tüdruk tulnud, kes mind alguses absoluutselt ei seedinud. kui ma talle läheneda üritasin, siis ta krabas kõik oma asjad enda juurde ja saatis mulle väga jubeda pilgu ja karjus mu peale midagi ungari keeles. nüüd me oleme täitsa sõbrad juba, aga alguses ma ikka päris kohe kartsin teda.
* meil on rühmas üks 2a poiss, kellele meeldib rohkem omaette mängida ja ta on selline häbelik ja omamoodi, aga ta on nii armas. tema eripära on see, et ta jookseb-jookseb õues ja järsku viskab ennast selili maha. tõstad ta püsti, ta teeb seda uuesti ja seda täiesti suvalisel ajal ja suvalises kohas + tänu temale saan ma ilmselt eesti naiskulturiste esindama minna, sest ta tahab kogu aeg, et ma teda igale poole tõstaks. mu biitseps on treenitud.
* mängisime toas jalgpalli poistega ja IMEKOMBEL jäid aknad terveks
* ma sõin oma elu parimat kanafileed. hea, et taldrik alles jäi
* mul paluti ühele tüdrukule patsid teha ja kuna ma ausalt ei ole eriline soengumeister, siis see nägi välja umbes midagi sellist. ain't even kidding - https://encrypted-tbn3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcTBhe5ec4FLgG841LSs69oZMcxGpToWEBTfudNbg7-FVAq-7iePrw

arvake ära, keda ma kohtasin, kui ma järgmisel päeval tööle läksin.. PILETIKONTROLÖRI. jah, sedasama, kes eelmine kord ei teadnud, kus eesti on. ega ta seekord ka ei teadnud ja pakkus nüüd juba uusi nimesid eestile. lõpuks ta andis jälle alla ja lasi mu mööda. nüüdsest panen endale maailmakaardi kotti ja järgmine kord näitan seda talle. see pole isegi naljakas enam

muidu on ilusad päiksepaistelised ilmad olnud ja mu nädala lemmikhetk oli see, kui 2 mu nunnut poissi ajasid mänguväljakul tuvisid taga. need tuvid olid nii lollid, et ära ka ei lendand. poistele nii meeldis ja nad naersid ja kukkusid ja ma olin eluga nii rahul :)

üks päev käisin klubis kah. leidsin sealt 2 eesti lippu. võite ette kujutada kui ekstaasis ma olin
teine päev läksin kell 6 hommikul magama, kui linnud laulsid. see oli nii mõnus
toakaaslastele meeldib eesti keel nii väga, et kui nad pesema lähevad, siis ütlevad "ma lähen dušši alla" ja on ise nii uhked selle üle :) + ma sain endale taiwani muusikapisiku külge. ega ma midagi aru ei saa, mis laulude sõnum on, aga jalga võib ju tatsutada ja tarka nägu teha

rohkem ei tule midagi meelde. olge musid. lehvalehva

p.s. filmisin täna aieseci jaoks videot ja natuke läks ikka aia taha ka.. http://www.youtube.com/watch?v=gnVLQCGl50Q

tere õhtust, kallid kaasmaalased!

kuna terve nädala otsustas mu kurk totaalselt mu organismi vastu võidelda ja mind haigeks teha, siis räägin ainult nädalavahetusest..

reede õhtul leppisime kokku, et ärkame järgmisel päeval kell 6, et 7.30 rongile jõuda. kas me ärkasime? ei. kui ma kell 6 luugid lahti tegin ja ringi vaatasin, siis kõik magasid. jäin ka uuesti magama ja kui ma 6.30 ärkasin, siis olid kõik imekombel juba vooditest väljas. okei

viskasin omale juustupaki seljakotti ja asusime teele. mul on rongijaamast ikka tartu rongijaama ettekujutus eks. või noh, oli. see rongijaam on siin mini versioon tallinna lennujaamast. kohalikud 2 aieseci tädi ja onu aitasid meil rongipiletid osta ja panid meid täitsa kohe rongi peale ka. 3h sõitu ja olime linnas nimega Keszthely. ma isegi ei hakanud selle hääldamisega vaeva nägema. mis me seal linnas siis tegime? kõigepealt astusime rongi pealt maha ja mõtlesime, et misasi see on ja kuhu me minema peame. kõndisime reaalselt ringi nagu lambakari suud ammuli, ainult määgimine oli puudu. kõndisime kuskile bussipeatuse juurde ja siis üks ungari tädi otsustas, et hakkab meiega ungari keeles rääkima, aga teda üldse ei huvitanud, et me aru ei saa, ta rääkis ikka edasi. ma usun, et see oli üks ilus jutt, mis ta meile pajatas, sest at least ta naeratas :)

võtsime appi nabila (indoneesia tüdruk) lilla iphone ja ennäe imet, tee oli olemas. kõndisime ja tegime pilte ja siis me nägime koerasid. nabila jooksis teisele poole teed ja molly (taiwani tüdruk) hüppas mu selja taga suurte silmadega hirmust. ta on alati nii naljakas, kui ta midagi kardab, sest ta silmad lähevad nii suureks ja ta muutub hästi närviliseks :DDDDDDDDDDDDDDDDD NAER

siis keset turistimängu otsustasime, et kõht on tühi. astusime esimesse ettejuhtuvasse võileivakohvikusse sisse. meid oli 4, võtsime kuuese laua ja üks neljane vanurite grupp neljases lauas hakkas selle peal hirmsasti sosistama ja naerma. vabandust, me ei mahtunud väiksemasse eksole. siis võtsime menüüd ette ja seal oli vist mingi 10 erinevat võileivasorti. tuli tädike, kellelt tellida. inglise keelt ta ei osanud ja kui näitasin talle menüüst, mida tahan, siis ta raputas pead ja pani oma näpu teise saia peale. tegime nii päris mitu korda, kuni ma taipasin, et ainult ühte sorti võileiba saab tellida. okei, lahe menüü. aga võiku ise oli hea soe ja toitev.

pärast söömist läksime edasi turiste mängima ja teised otsustasid, et võiks kõik suveniiripoed läbi käia, mis üldse leiab....... appi :DD

mingi aeg hakkas meil hirrrrrmus külm. ma reaalselt kartsin, et mul kukuvad näpud otsast KUIGI mul olid kindad käes. lõpuks tegime võistlust, kes vähem oma varbaid tunneb. aga see ei heidutanud meid. kõndisime ühest linna otsast teise tagasi, Balatoni järve äärde, mis on suvel reaalselt paradiis, aga nüüd oli see natukene kinni külmunud but still, see vaade - NII ILUS! JA SEAL OLID PARDID JA LUIGED JA VEEL PARTE JA VEEL LUIKESID JA MA AJASIN PARTE TAGA JA LUIK NAERATAS MULLE (VIST??) JA ME TOITSIME NEID JA APPI CUTE!

lõpuks olime nii läbi külmunud, et suundusime tagasi rongijaama, kus ma ruttu radika leidsin ja seda kallistasin. kui meie ajud soojenenud olid.. liiga soojenenud nagu hiljem välja tuli, siis meil tuli mingi energiahoog ja me naersime ja lollitasime ja ühesõnaga kõik inimesed vaatasid meid nii nagu kari hulle oleks lahti lastud, aga me ei lasnud end sellest häirida. me korraldasime mürglit edasi. mis juhtub, kui erinevad inimesed kokku saavad? MÜRA :DDDD

lõpuks meil oli vaja teada, mis platvormilt rong läheb. läksin rongitädi juurde küsima, kas ta inglise keelt räägib. ei. vehkisin kätega, et äkki saab aru, mis ma tahan. ei. tõlkisin google translate'i abil inglise keelest ungari keelde, et äkki saab siis aru. ei. leidsime mingid noored, et äkki oskavad nemad aidata. JAH, LÕPUKS!

saime rongi peale ja seal oli natuke seiklusi, aga järgnevat mäletan alles siis, kui me juba tagasi budapestis olime ja ma rongis ärkasin. pärast seda läksime poodi süüa ja juua ostma. eriti odavalt saime pudeli šampat, mis meile hiljem kuidagi väga imelikult mõjust. ungari šampa - makes you go crazy :)

andsin taiwani tüdrukutele vana tallinnat ka proovida. ühele meeldis ja teine HAAHHAHAHAHA.. alguses ütles, et "i'm not sure if i can handle this" ja siis proovis ja sülitas tagasi ja jooksis toast välja :DDDDDDDDDD vist ei mekkind..

iga päevaga hakkavad mulle mu toakaaslased aina kallimaks muutuma, sest nad on nii sõbralikud ja toredad ja lahedad ja naljakad ja taiwani tüdrukuga kutsume me üksteist "porky'ks", sest me sööme nagu sead. ausalt. minust saab sumomaadleja, kui ma siit ära tulen.

ja just tehti mulle ettepanek mingi päev mängida mingit korea v taiwani v misiganes mängu, kus tuleb üksteisele vuntse ja habemeid joonistada. I LIKE :)

aa ja siin video, kuidas mu toakaaslased eesti keeles skoorivad - http://www.facebook.com/photo.php?v=10152159555224140/